Saatse Muuseum
Muuseumi, Samarina küla, Setomaa vald, Võru maakond (sõidujuhis)
+372 505 4673
myyk@setomuuseum.ee
Saatse muuseumi täispilet 7 €
Saatse muuseumi sooduspilet 5 €
Saatse muuseumi perepilet 15 €
Avatud
November-Detsember-Jaanuar-Veebruar-Märts
SULETUD.
Külastamine gruppidele ainult eelregistreerimisel.
Aprill-Mai-Juuni-Juuli-August-September-Oktoober
K–P 11.00 – 17.00
E, T suletud
NÄITUSED
-
13.05.2022 - 13.05.2025
Püsiekspositsioon "Õgal as´al omma piiri' "
13, mail 2022 avati Saatse muuseumis uue piiriteemaline püsiekspositsioon.
Uue näitusala väljatöötamisel oli peamiseks partneriks Blueray OÜ, kel pikaaegne kogemus muuseumivaldkonnas. Näituseala visuaalse poole aitas paika saada sisearhitektuuribüroo Ruumimeister.
Saatse muuseum on vanim praegusel Eesti Vabariigi territooriumil asuv Setomaa muuseum, millele pani 1974. aastal aluse Saatse kooli kauaaegne õpetaja ja direktor Viktor Veeber. Ühtlasi on tegu kõige piiriäärsema Setomaa Muuseumide koosseisu kuuluva muuseumiga. OÜ Blueray tegevjuht ja uue ekspositsiooni kuraator Mairo Rääsk selgitab: „Olen veendunud, et Saatse on piiriteema avamiseks parim koht. Juba siia saamiseks tuleb kaks korda ületada Vene Föderatsiooni piir, mis pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on hoopis teistlaadne kogemus. Saatse suurimaks trumbiks on selle väga erilise paiga sümbolväärtus nii otseses kui laiemas tähenduses. Peale tugeva füüsilise piiride tunnetamise kogemuse, aitab Saatse paigana avada ka piiri mõistet vaimsel tasandil.“ Kuna näituse keskmes on setod, on esikohale seatud identiteedi ja kultuuriga seotud piirimõisted ja nende erinevad aspektid.
Saatse muuseumi poolt on uue väljapaneku sünniga tihedalt seotud olnud Setomaa Muuseumid juhataja Merily Marienhagen: „Setomaa Muuseumide kontekstis on oluline vaadelda seto kultuuri erinevatest perspektiividest, et saada kultuurist sügavam ja mitmekesisem ülevaade. See annab ka võimaluse olemasolevat kultuuri paremini mõista ja mõtestada. Piiri mõiste olulisus seto kultuuri kontekstis on vaadeldav nii lähiajaloosündmuste keerises, kuid juba Petseri kloostri ja Vastseliina ordulinnuse aegadest.“ Setomaa on unikaalne ja omapärane piiriala ning siinsete piiride muutumine on oma jälje jätnud ka siin elavatesse inimestesse. Lisaks valitud esemetele ja lugudele aitavad piiri lahti mõtestada ka interaktiivsed Euroopa ja Setomaa kultuurikaardid ja joonisfilm, mis loodud spetsiaalselt selle näituse tarbeks.
Täiendust sai ka Saatse muuseumi väliala. Õueekspositsiooni lisandus mobiilirakendusena toimiv maastikumäng „Väigokõnõ Setomaa“, mis viib mängijad rändama Setomaa erinevatesse nulkadesse. Orienteerumismäng hõlmab ca 2 ha suurust maa-ala, kuhu tekib omalaadne mini-Setomaa koos 12 nulgaga. Rännakul saab tegevusülesannete abil tuttavaks mõiste „piir“ erinevate tähendustega ja selgemaks Setomaa jaotumine nulkadesse. Mujal Eestis sellist määratlust ei tunta.
-
04.06.2022 - 31.08.2022
Näituse “Elise Aun. Unustatud Eesti neiu Setomaalt?”
Näitus avab Setomaal Saatse nurgas Ulitina külas oma nooruspõlve veetnud Eesti luuletaja Elise Rosalie Auna (15. 06.1863- 02. 06 1932 ) elu ja loomingut.
Näitusega soovime tutvustada üldsuse poolt unustatud kirjaniku loomingut. Räägime luuletajast ja kirjanikust, kes on Eesti luulemaailmas debüteerinud samal ajal Anna Haavaga ning on oma loomingus kajastanud Setomaa eluolu 19. sajandi teises pooles. Ta luuletas, kogus lugusid setode elust, tegeles proosa ja luule tõlkimisega. Ühtlasi kirjutas ka proosat, avaldas kirjeldusi Setomaast ja setode elust Postimehes. Elise Rosalie Aun tegi koostööd Eesti rahvaluulekoguja Jakob Hurdaga, saates Hurdale lugusid ja kirjeldusi Saatse nulga setode elust ja kommetest. Auna loomingus on mitmeid luuletusi, kus ta kirjeldab Setomaa looduse omapära.