Näitused

"Kirriv kinnas"

Obinitsa muuseumimaja teisel korrusel on avatud näitus „Kirriv kinnas“, kus on eksponeeritud Obinitsa Muuseumi kindakogu, millest vanimad arhiveeritud kindapaarid pärinevad 20. sajandi algusest ja uuemad 21. sajandi algusest.

Väljapanek räägib lähemalt seto kultuuriruumi kinda kombestikust. Saab uudistada kauneid kindaid, lugeda täiendavaid infotekste, kuulata helisalvestusi ning mängida kinnaste memoriini.

Pitsinäitus "Geomeetriline pits"

Selles kapis saab uudistada Värska Talumuuseumi kogus olevaid geomeetrilisi pitse ja nende rakendamise viise traditsioonilises seto käsitöös. Inspiratsiooni saime Seto Käsitüü Kogolt, kes korraldab igal aastal seto pitsi konkurssi, kusjuures 2025. aasta teemaks on just geomeetriline pits.

Setomaal oli kirjutamata seaduseks, et mehele minnes pidi veimevakas muu hulgas olema ka 17 meetrit pitsi. Seto naise väärikus ei lubanud täpselt samasugust pitsimustrit kunagi jäljendada, vaid ilmtingimata mõeldi midagi juurde või muudeti mõnda detaili. Vot, milline loomingulisus ja käeline oskus võis vanaaja naisel olla!

"Üte talo näpotüü"

"Üte talo näpotüü" näituste sari algas aastal 2000. Näitused tutvustavad seto käsitöö traditsioone kandvate inimeste oma tarbeks ja rõõmuks tehtud erinevas tehnikas töid, mõnikord ka koolitöid, oma esivanemate ja laste töid.

Värska Talumuuseumi rõivaaidas on  hooajanäitus "Üte talo näpotüü", kuhu seekord on oma käsitöö teistele imetlemiseks toonud kolm põlvkonda Vabarnaid: Maret Vabarna, Jane Vabarna ja Leenu Priks.

100 aastat setode perekonnanimesid

Värska Talumuuseumi külmtares on avatud näitus, mis uurib ja selgitab setode perekonnanimede saamist.

Enne perekonnanimesid kutsuti seto mehi tavaliselt isa või vanaisa järgi, naisi aga mehe või isa nimega kahasse, vahel ka küla või venna järgi, juhul kui viimasega ühes talus elati.1921. aasta kevadel-suvel võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu kaks seadusandlikku akti, mille alusel hakati sügisel Petseri ja ka Eesti-Ingeris elavatele inimestele perekonnanimesid andma. Seadus «Petserimaa ja Naroowa taguste waldade elanikkude perekonnanimede kohta» kohustas iga piirkonnas elavat vabariigi kodanikku võtma omale liignime, kellel see seni puudus. Ka anti luba võõrapärase kõlaga nimesid muuta. Oluline on märkida, et seadus lubas soovi korral inimesel ise omale meelepärase nime valida.
Ja mis siis saama hakkas, kuidas kõik korraldati ning milliseid nimesid anti või võeti, seda saabki tulla ja välja uurida meie selle suviselt näituselt!

Näituse tekstid: Vahur Aabrams
Näituse koostajad: Ode Oras, Ivo Posti, Tiiu Kunst, Merily Marienhagen
Näituse kujundus: Maarja Meeru

Soome-ugri kirjalikud eeposed

"Soome-ugri kirjalikud eeposed"

Kas teadsid, et vähemalt 13 soome-ugri rahval on oma kirjalik eepos – mõnel lausa mitu?

Enamasti 20. sajandil kirja pandud eeposed peegeldavad oma rahva ajalugu, eksistentsiaalseid püüdlusi ja ühiskondlikke murranguid. Mõned neist on kui teejuht rahvuse kujunemisel, teised mõjuvad kui südamesse minevad mälestusmärgid.

Näitusel saab näha eeposte sünnilugusid ja tausta, rahvuslikku identiteeti kandvaid tekstikatkeid, legende ja autorite loomingut

Eraldi tõstame esile seto eepost „Peko“ (1927), mille pani kirja folklorist Paulopriit Voolaine seto lauluema Anne Vabarna lauldud pärimuse põhjal.

Tule avasta, kuidas kirjasõna aitab hoida alles rahvaste hinge!