Haridus
Hooajalised muuseumiprogrammid
Pikk 56, Värska (sõidujuhis)
+372 505 4673
myyk@setomuuseum.ee
Täispilet 8€
Sooduspilet 6€
Perepilet 20€
Setomaa Muuseumid toetaja pilet 15€
Setomaa Muuseumid suure toetaja pilet 100€
Grupipiletid alates 16. inimesest -2€/piletilt
Avatud
1. september - 31. mai
T-L 10 - 16
E, P suletud
1. juuni - 31. august
T–L 10 – 18
E, P 10 - 16
NÄITUSED
-
10.05.2025 - 08.11.2025
100 aastat setode perekonnanimesid
Värska Talumuuseumi külmtares on avatud näitus, mis uurib ja selgitab setode perekonnanimede saamist.
Enne perekonnanimesid kutsuti seto mehi tavaliselt isa või vanaisa järgi, naisi aga mehe või isa nimega kahasse, vahel ka küla või venna järgi, juhul kui viimasega ühes talus elati.1921. aasta kevadel-suvel võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu kaks seadusandlikku akti, mille alusel hakati sügisel Petseri ja ka Eesti-Ingeris elavatele inimestele perekonnanimesid andma. Seadus «Petserimaa ja Naroowa taguste waldade elanikkude perekonnanimede kohta» kohustas iga piirkonnas elavat vabariigi kodanikku võtma omale liignime, kellel see seni puudus. Ka anti luba võõrapärase kõlaga nimesid muuta. Oluline on märkida, et seadus lubas soovi korral inimesel ise omale meelepärase nime valida.
Ja mis siis saama hakkas, kuidas kõik korraldati ning milliseid nimesid anti või võeti, seda saabki tulla ja välja uurida meie selle suviselt näituselt!Näituse tekstid: Vahur Aabrams
Näituse koostajad: Ode Oras, Ivo Posti, Tiiu Kunst, Merily Marienhagen
Näituse kujundus: Maarja Meeru -
16.04.2025 - 03.01.2026
Pitsinäitus "Geomeetriline pits"
Selles kapis saab uudistada Värska Talumuuseumi kogus olevaid geomeetrilisi pitse ja nende rakendamise viise traditsioonilises seto käsitöös. Inspiratsiooni saime Seto Käsitüü Kogolt, kes korraldab igal aastal seto pitsi konkurssi, kusjuures 2025. aasta teemaks on just geomeetriline pits.
Setomaal oli kirjutamata seaduseks, et mehele minnes pidi veimevakas muu hulgas olema ka 17 meetrit pitsi. Seto naise väärikus ei lubanud täpselt samasugust pitsimustrit kunagi jäljendada, vaid ilmtingimata mõeldi midagi juurde või muudeti mõnda detaili. Vot, milline loomingulisus ja käeline oskus võis vanaaja naisel olla!
-
09.05.2025 - 08.11.2025
"Üte talo näpotüü"
"Üte talo näpotüü" näituste sari algas aastal 2000. Näitused tutvustavad seto käsitöö traditsioone kandvate inimeste oma tarbeks ja rõõmuks tehtud erinevas tehnikas töid, mõnikord ka koolitöid, oma esivanemate ja laste töid.
Värska Talumuuseumi rõivaaidas on hooajanäitus "Üte talo näpotüü", kuhu seekord on oma käsitöö teistele imetlemiseks toonud kolm põlvkonda Vabarnaid: Maret Vabarna, Jane Vabarna ja Leenu Priks.
-
16.05.2026 - 14.11.2026
Kaetud peaga naised
Värska Talumuuseumis saavad külastajad taas uudistada seto naise peakatete kultuuri tutvustavat näitust “Kaetud peaga naised“, mida täiendavad „Linikpääd linnukõsõ“ õppefilm ja ajaloolised peakatte museaalid.
Seto naiste ilusad ja väärikad riided on ikka imetluse objektiks olnud. Riided, ehted ja peakatted pole olnud ainult praktilised esemed või iluasjad, vaid need on andnud kogukonnaliikmetele teavet nende kandjate kohta.
Rõivad on näidanud, kas tüdruk on juba meheleminekueas, kas ta on noor abielunaine, vana naine või vanatüdruk. Seto naiste erinevatel peakatetel on olnud rituaalne ülesanne tõmmata piire erinevate seisuste ja igade vahele.
Silmatorkavaim ja ühtlasi igapäevaseim seto naiste peakatete hulgas on olnud abielunaise linik. Keeruliste pulmarituaalide käigus sai neiust naine, mis veel 20. sajandi alguses tähendas muuhulgas ka igavest ja igapäevast peakatmise kohustust.
Seto kultuuris on naiste pea katmist põhjendusi otsitud religioonist. Usuti, et Jumalaema on kandnud samasuguseid peakatteid ja riideid nagu seto naised.
Seto kultuur pole muidugi olnud ainus kultuur, kus oleks kästud naisel pea katta. Paljudel kristlastel on olnud see komme, samuti juutidel ja moslemitel. Lihtne oleks võõra kultuuri või religiooni kohta öelda, et näiteks naiste pea katmine on tava, mida ei peaks jätkama. Seto kultuuri puhul peetakse naiste pea katmist tänapäeval tavaliselt vanaks ja ilusaks tavaks.
Miks siis mosleminaiste peakatted tunduvad nii hirmutavad ja ohtlikud? Miks tahaksime „päästa“ mosleminaisi, aga mitte pearätikuga õigeusklikke või ilusate linikutega seto naisi? Mida tunnevad naised seto liniku või moslemi pearäti all? Mis eristab erinevate kultuuride pea katmise traditsioone tänapäeval?
Näituse koostajad: Andreas Kalkun ja Rebeka Põldsam
Näituse kujundus: Stuudio Stuudio
Keeletoimetamine: Inge Annom
Täname: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Seto Talumuuseum, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Rahva Muuseum, Andres Toodo
-
14.10.2025 - 10.10.2026
Päälinikide erisagamanõ ilo
Ekspositsiooni seeria „Päälinikide erisagamanõ ilo“ raames eksponeerime Setomaa Muuseumide tekstiilikogu pealinikuid. Iga mõne aja tagant väljapanek vahetub, kuna ajalugu on meile maalinud erinevaid kaunistamise tehnikaid, materjale ja värvikasutusi, mis kõik vajab külastajatele näitamist.
Seto naise silmatorkavaim ja samas kõige igapäevasem peakate oli abielunaise linik. Kui neiule pulmarituaalide käigus linik pähe seoti, tähendas see tema jaoks veel 20. sajandi alguses edaspidiselt igapäevast paekatmise kohustust. Alates liniku pähepanemise hetkest pidi abielunaine seda kandma nii kodus kui peol.
Liniku valmistamine oli väga ajamahukas, mistõttu olid kirjadega kaunistatud linikud hinnatud pulmakingitused. Kaunistamise tehnikad on ajas muutunud ja rikastunud. Vanemad linased linikud olid kaunistatud maagelõngast ja riialangast kirjadega.
Mõnikord kooti liniku otsa punase maagelõngaga kumakunõriba, millele tikiti kastpistes kirjad. Serva oli omakorda kinnitatud niplispits. Uuematel linikutel muutus kiri suuremaks ja keerukamaks, populaarsust kogus taimornament. Pitsidelegi ilmusid nägusad kirjakompositsioonid, pitsid muutusid endisest laiemaks ja motiivid lopsakamaks.
-
23.05.2026 - 20.09.2026
Üte talo näpotüü – Otsa Sirje ja tema pere käsitöö
Värska Talumuuseumi rõivaaidas on üleval hooajanäitus "Üte talo näpotüü", kuhu seekord on oma käsitöö teistele imetlemiseks toonud Otsa Sirje ja tema perekond.
"Üte talo näpotüü" näituste sari algas 2000. aastal. Näitused tutvustavad seto käsitöö traditsioone kandvate inimeste oma tarbeks ja rõõmuks tehtud erinevas tehnikas töid, mõnikord ka koolitöid, oma esivanemate ja laste töid.