Näitused

Obinitsa Muuseumis on avatud uus hooajaline näitus “Hõpõhõimo hõpõkraam”!

Tegemist on esimese ajaloolistele seto hõbeehetele pühendatud näitusega Setomaal, mis toob publiku ette hõbeehted ehk hõpõkraami kui seto naiste pärandisüsteemi keskse osa. Näitus küsib, milline on seto hõbeehete tähendus täna ja milliseid lugusid kannavad need tänapäeval seto naiste jaoks.

Näha saab 18.-21. sajandi ajaloolisi esemeid, mis pärinevad Setomaa Muuseumide ja Eesti Rahva Muuseumi kogudest.

Seto ehted loovad liikudes iseloomuliku heli. Sageli öeldakse, et seto naist enne kuuled, kui näed. Näitust saadab Sven Sosnitski heliteos, mis toob esile ehete ruumilise kohalolu.

Traditsioonilised kandmisviisid on nähtavad arhiivifotodel. Näitus tugineb dr Mare Piho etnograafilisele uurimistööle. Tänapäevase mõõtme annavad intervjuud seto naistega. Näitusel on esindatud Õie Sarve, Olga Rõbkina ning Eve ja Maime Kapteni lood.

Kuraator: Triinu-Liis Tarros

Kunstiline juht, graafiline disain: Ketlin Kuusing

Helikujundus: Sven Sosnitski

Näituse meeskond: Kati Liiv, Marge Ojastu, Hans Mati Laasi, Tarmo Noorem.

Näitus valmis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu teema-aasta „Päritud pärandamiseks“ raames. Näitus on avatud Obinitsa Muuseumis 22. veebruarist kuni 31. augustini 2026.

Toetajad: Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Uus Teater, Akvaariumikoda Akvabox, Aaser Raudkett.

❗Näitus paikneb muuseumi teisel korrusel ega ole ligipääsetav ratastooliga külastajatele.

Elle Metsa fotonäitus „Imeline Island“

Seto Tsäimajas on avatud Elle Metsa fotonäitus „Imeline Island“, mis tutvustab lummavaid kaadreid Islandi loodusest. Näituse ajendiks oli Elle reis Islandile, kus ta puutus kokku ürgselt müstilise loodusega, mida soovib läbi pildikeele teistega jagada.

Elle Mets on pärit väikelinnast Türilt. Erialalt on eesti keele õpetaja ja igapäevaselt ametis ühes Tartu üldhariduskoolis. Ta tutvustab ennast järgnevalt: „Mulle meeldivad elus väga paljud asjad – reisimine, lugemine, koorilaul, kunst - nii vaatamise kui isetegemise poolelt – ja igasugune loov tegevus. Aga minu suurimaks kireks on fotograafia, millega olen tegelenud juba mitukümmend aastat. Loomulikult lummab mind loodus, aga ajapikku on järjest enam hakanud paeluma just linnaelu jäädvustamine kõigis oma mitmekesisuses ning muidugi inimene ise! Märkimata ei saa ka jätta, et jumaldan Eestimaa saari ning igal aastal teen loendamatuid fototuure nii tuntud kui vähemtuntud saartele.“

Näitus on valminud koostöös Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega.