Leiva küpsetamine
LEIVA KÜPSETAMINE
Küpsetame leiba ahjupõrandal kapsalehtede peal nii nagu setodel kombeks on olnud.
Hind: 15 €/in
Kestus 2h
Info ja tellimine: verskatalu@setomuuseum.ee, telefon 505 4673
Pikk 56, Värska (sõidujuhis)
+372 505 4673
myyk@setomuuseum.ee
Avatud
Jaanuar-Veebruar-Märts
T–L 10– 16
P, E suletud
Aprill-Mai-September-Oktoober
K-P 10-16
Juuni-Juuli-August
E,P 10-16
T-L 10-18
NÄITUSED
-
18.06.2020 - 29.09.2020
Lapsepõlv Setomaal
Värska talumuuseumis saab 2020. aasta suvehooajal kogeda lapsepõlve Setomaal.
Näitus “Lapsepõlv Setomaal” sündis mälestuste põhjal, mille kogumise käigus laekus muuseumile 49 kirjapandud meenutust nii vanema kui ka nüüdisaegsema lapsepõlve elust-olust Setomaal. Kogutud mälestustest oli üks kolmandik koolinoorte kirjutatud. Värvikatest mälupiltidest inspreeritult kerkis mänguline lisa olemasolevale püsiekspositsioonile.
Värska talumuuseum avab kaasakiskuva lapsepõlve teema läbi erinevate lugude, mängude ja tegevuste. Sel viisil on põnevust ka kõige väiksematel külastajatel. Mälestused ärkavad ellu ja loovad end taas!
Avaürituse jooksul tehti talumuuseumi koplisse Külli Kauri eestvedamisel erinevaid rõuke. Suve jooksul saavad külastajad muuseumi koplis nii kärbise kui redelrõukudega tutvuda. Heina jätkub ka hilisemaks perioodiks, et proovida puurehaga riisumist ja heinas hullamist. 4. juulil toimub talumuuseumis vikatiga niitmise treeningpäev.
Suveks ülesseatud näitus jääb Värska talumuuseumi ala kaunistama ka järgmiseks hooajaks. Selle tarbeks jätkatakse sügishooajal kogumistöödega, et ekspositsiooni temaatiliselt täiendada.
-
01.06.2022 - 31.08.2022
"100 aastat perenimesid Setomaal"
2021. aastal täitus sada aastat setodele perekonnanimede andmisest. Kolmapäeval, 1. juunil 2022 avati Värska talumuuseumis näitus, mis selle tähtsa sündmusega seonduvat uurib ja selgitab.
Enne perekonnanimesid kutsuti seto mehi tavaliselt isa või vanaisa järgi, naisi aga mehe või isa nimega kahasse, vahel ka küla või venna järgi, juhul kui viimasega ühes talus elati.1921. aasta kevadel-suvel võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu kaks seadusandlikku akti, mille alusel hakati sügisel Petseri ja ka Eesti-Ingeris elavatele inimestele perekonnanimesid andma. Seadus «Petserimaa ja Naroowa taguste waldade elanikkude perekonnanimede kohta» kohustas iga piirkonnas elavat vabariigi kodanikku võtma omale liignime, kellel see seni puudus. Ka anti luba võõrapärase kõlaga nimesid muuta. Oluline on märkida, et seadus lubas soovi korral inimesel ise omale meelepärase nime valida.
Ja mis siis saama hakkas, kuidas kõik korraldati ning milliseid nimesid anti või võeti, seda saabki tulla ja välja uurida meie selle suviselt näituselt!
Näitus on avatud augusti lõpuni.
Näituse tekstid: Vahur Aabrams
Näituse koostajad: Ode Oras, Ivo Posti, Tiiu Kunst, Merily Marienhagen
Näituse kujundus: Maarja Meeru
Kohtume Värska talumuuseumis!
-
14.05.2022 - 31.10.2022
Pärandaed Värska Talumuuseumis
Aeda, kus kasvatatakse pärandtaimi, saab nimetada pärandaiaks. See on otsekui varaait, kuhu on tallele pandud aiapidajate kõige kallimad aarded.
Värska talumuuseumi pärandaed tutvustab Setomaa aianduse ajalugu ja siinsetes aedades enamkasvatatud taimi. Hoiame ja väärtustame pärandsorte, hooldame taimi vanade kommete kohaselt. Muuseumil on tehtud ka taluaia teemaline uurimus. Kasutame pärandvõtteid nii putukatõrjel - tagurpidi munakoored kapsaliblikate tõrjeks, kui ka muid toredaid ammuseid võtteid, mis toimivad tänini.
Pärandtaimed on vanaemade ja vanaisadeaegsed aia- ja põllutaimed, mida on kasvatatud vähemalt kaks inimpõlve. Neid kutsutakse ka ajaloolisteks, põlisteks, traditsioonilisteks või lihtsalt vanadeks taimedeks. Vanuse kõrval teeb ühest taimest pärandtaime ka lugu, mida taim meile jutustab või mälestused, mis taimega seotud.
Pärandkultuuride hulka kuuluvad vanad ärisordid, mida levitati omaaegses kaubandusvõrgus. Kuid nendeks on ka pikka aega kasvatatud kohalikud rahvaselektsioonisordid, mille seemneid, mugulaid või juurikaid jagati omavahel pigem käest kätte. Tänapäeva suurtootmises pärandsorte enamasti ei kasvatata, küll leidub neid vanades koduaedades. Nad väärivad alalhoidmist, sest toovad oma värvide, vormide ja maitsete rohkusega vaheldust üle ilma üha sarnasemaks muutuvasse aiataimede valikusse. Pärandtaimed aitavad mäletada ja seovad meid seeläbi eelmiste põlvedega. Praktilise poole pealt - pärandsordid on reeglina haigustele ja kohalikule kliimale vastupidavamad kui uued sordid.
-
01.06.2022 - 31.08.2022
"Üte talo näpotüü"
"Üte talo näpotüü" näituste sari algas aastal 2000. Näitused tutvustavad seto käsitöö traditsioone kandvate inimeste oma tarbeks ja rõõmuks tehtud erinevas tehnikas töid, mõnikord ka koolitöid, oma esivanemate ja laste töid.
2022. aasta näitusel on Laine Lõvi - Setomaal öeldakse Lõvi, Laine (s.1954), Seto talumuuseumi esimese direktori käsitöö, millest on enamus pensionil olles tehtud.
Üte talo näpotüü näütüsel omma s´oo aastaka Lõvi, Laine (s 1954), Seto talomuuseumi edimätse direktori, inämbusõh pensionil ollõh tettü tüü’.
Lainõ kirot: „Mu õnn oll sündüdä käsitüüd tegevä imä Manni ja ilosat tähelepandva esä Maksi suurdõ perrehe.
Läbi mu elo om käsitüü olnu vajaduspõhinõ: kudamine, umblõmine, heegeldämine, kanga kudamine ni’ välläumblõmine.
Latsõpõlvõst vaest kõgõ edimäne käsitüü, midä nigu mälehtä, oll´ sääne hõrrõ rõivas, midä imä pilot aknakardina jaost. Oll´ veiga vaenõ aig, olõ-õs midä osta, õga minga osta.
Kokkõ tull´ kuta hulgimb ja oppi ka kõrralikult parandama. Meelü-üs mullõ kindit-sukkõ kuta tuulaol õga ka parhilla. Õka asja tulõ tetä jo’ topõlt!
A’ latsõlatsilõ tulõ õks kuta, kuis muido. Kõgõ paremb oppaja omm elo eis.
/---/
Varda olliva kõgõ üteh, kuuholõkul, bussih, ni’ muial. Ma veiga suur heegeldäja olõ-õs. Kõgõ paremb oppaja om elo eis. Sjool välläpanõkil vanõmb heegeldet sängukatõ om mu imäl tett.
Kunagi lubasi, õt ma tii-i seto värmilist pitsi, õga tii-i üttegi näutüst, a’ petjäst jää. Olõ ar’ tennü mito komplekti seto rõivit, helmiliisi, miihhi hammit, ummõlnu ni’ tiknü. Tennü latsilõ õgasugutsit linikit, vaipõ, päävätekke, käteräti pitse, mandalit ni’ muud. Makrameed vai sõlmpitsi meelüs mullõ parhilla kõgõ inämb tetä, käeperä’ õnnõ veiga halutasõ ni’ „ heegeldämise lihas“ saa-ai vaest kunagi tervest. A’ ilo nimel tulo ohvrit ka tuvva!“