Kindral Reegi majas avati Nikolai Reegi isikunäitus.

2. veebruaril tähistati Eestimaa paljudes kohtades Tartu rahulepingu sõlmimist, millega 1920. aastal ametlikult lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Värskas tähistati lisaks Tartu rahu aastapäevale veel ka kindralleitnant Nikolai Reegi sünniaastapäeva tema isikunäituse avamisega Värska külastuskeskus – Reegi majas.

Nikolai Reek (s. Bazõkov) oli maailma näinud mees, kelle vene rahvusest päritolu ei olnud takistuseks, pühendumaks jäägitult Eesti riigile. Sihikindla ja edumeelse mehena võib Reeki nimetada Eesti sõjaajaloos J. Laidoneri kõrval üheks teenekamas isikuks ning Eesti sõjaväehariduse alusepanijaks. Tema teenistuskäik on muljet avaldav. Enne Eesti sõjaväkke astumist tegi ta kaasa kogu Esimese maailmasõja, alustades 1914. Vabadussõja ajal oli algul 5. jalaväepolgu ülem, seejärel aga järgemööda 1. ja 3. diviisi ning Viru rinde staabiülem. 1925-1926 ja 1934–1939 oli Reek Eesti sõjavägede staabi ülem, 1930. aastate esimesel poolel 2. diviisi ülem, 1927–1928 Jaan Teemanti ja Jaan Tõnissoni valitsuste kaitseminister ning 1939–1940 Eesti viimase, Jüri Uluotsa valitsuse sõjaminister. Nikolai Reek oli oma aja haritumaid Eesti ohvitsere. Värskaga seob Reeki Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager, mille asutamise eestvedajaks ta oli. Kohalikud on 1920. teises pooles laagrisse rajatud diviisiülema maja ikka rahvalikult Reegi majaks kutsunud.

Värskas asuvas 2020. aastal taastatud kindral Reegi majas avatud uus näitus püüab kindral Reegi isikut avada läbi erinevate tahtkude. Nagu kõik suurmehed võis ka tema olla kohati üsna vastuoluline. Kaasaegsed mäletavad Reeki tahtejõulise, kindlakäelise, energilise ja edumeelse juhina, kes võis samas olla ka vulgaarne, kapriisne ja üleoleva hoiakuga. Reek võis alama auastmega sõjaväelastesse suhtuda kõrgilt, kuid hoidis neid, kes tema soosingu vääriliseks said. Kuna teda tunti sõjaväelaste hulgas laia žestiga mehena, kes lõpetas Prantsuse Kõrgema Sõjakooli, sai tema hüüdnimeks Eestimaa Napoleon.

Lisaks hiilgavale sõjavälisele karjäärile saab näitusel tutvust teha Nikolai isikliku elu keerdkäikudega – lapsendamine, huvi arstiteaduse vastu, abielu ja esimese lapse surm, kogu pere saatmine Siberisse. 1941. aastal sõja puhkedes saadeti Nikolai koos paljude teiste poliitvangidega Ussolagi Uuralis asuvasse laagripaika. Kaasvang Jaan Treufeldt on meenutanud: „Töönormid olid aga rasked ja suured. Hädavaevalt saime normitoidu välja töötada. Ta oli, nagu paljud teised Eesti sõjaväelased, väga pahane nende üle, kes Moskvaga baaside lepingu sõlmisid. - "Meelsamini oleksime vabaduse eest võideldes ausat sõjamehe surma surnud! - Nüüd peame siin vaenlast orjates häbiväärselt oma elu hävitada laskma!"- oli tema otse kohene ütelus.“ Eestlased viidi lõpuks üle teise laagrisse, mis kandis nime Ussolsk nr 8, mida tunti ka surmalaagri nime all. Ajavahemikul juulist 1941 kuni juulini 1942 suri Treufeldti hinnangul tuhandest selles ešelonis olnud eestlasest 744. Nende seal ka Nikolai Reek - NKVD sõjatribunal mõistis Reegi surma ja ta lasti 1942. aasta 8. mail sealsamas maha.

Nikolai Reegi teeneid Eesti Vabariigi ees Vabadussõjas, Eesti sõjaväe väljaõppe moderniseerimisel ja eesti sõjakirjanduse rajamisel ei tohi kindlasti alahinnata. Kes veel taastatud kindral Reegi majja jõudnud ei ole, sel on võimalus uue näituse ning imeilusa juugendstiilis kolmekorruselise hoonega Värskas tutvust teha. Näitus jääb sellisel kujul avatuks suve lõpuni.