Asukoht
Obinitsa muuseum asub Obinitsa vanas külasüdames.
Obinitsa Muuseum
Muuseumi 10, Obinitsa küla (sõidujuhis)
+372 505 4673
myyk@setomuuseum.ee
Täispilet 7€
Sooduspilet 5€
Perepilet 16€
Setomaa Muuseumid toetaja pilet 22€
Setomaa Muuseumid suure toetaja pilet 100€
Grupipiletid alates 16. inimesest -2€/piletilt
Avatud
1. september - 31. mai
T – L 10 – 16
E, P suletud
1. juuni - 31. august
K – P 10 – 17
E, T suletud
NÄITUSED
-
01.03.2025 - 25.10.2025
"Kirriv kinnas"
Obinitsa muuseumimaja teisel korrusel on avatud näitus „Kirriv kinnas“, kus on eksponeeritud Obinitsa Muuseumi kindakogu, millest vanimad arhiveeritud kindapaarid pärinevad 20. sajandi algusest ja uuemad 21. sajandi algusest.
Väljapanek räägib lähemalt seto kultuuriruumi kinda kombestikust. Saab uudistada kauneid kindaid, lugeda täiendavaid infotekste, kuulata helisalvestusi ning mängida kinnaste memoriini.
-
11.07.2025 - 25.10.2025
Soome-ugri kirjalikud eeposed
"Soome-ugri kirjalikud eeposed"
Kas teadsid, et vähemalt 13 soome-ugri rahval on oma kirjalik eepos – mõnel lausa mitu?
Enamasti 20. sajandil kirja pandud eeposed peegeldavad oma rahva ajalugu, eksistentsiaalseid püüdlusi ja ühiskondlikke murranguid. Mõned neist on kui teejuht rahvuse kujunemisel, teised mõjuvad kui südamesse minevad mälestusmärgid.
Näitusel saab näha eeposte sünnilugusid ja tausta, rahvuslikku identiteeti kandvaid tekstikatkeid, legende ja autorite loomingut
Eraldi tõstame esile seto eepost „Peko“ (1927), mille pani kirja folklorist Paulopriit Voolaine seto lauluema Anne Vabarna lauldud pärimuse põhjal.
Tule avasta, kuidas kirjasõna aitab hoida alles rahvaste hinge!
-
22.02.2026 - 31.08.2026
Obinitsa Muuseumis on avatud uus hooajaline näitus “Hõpõhõimo hõpõkraam”!
Tegemist on esimese ajaloolistele seto hõbeehetele pühendatud näitusega Setomaal, mis toob publiku ette hõbeehted ehk hõpõkraami kui seto naiste pärandisüsteemi keskse osa. Näitus küsib, milline on seto hõbeehete tähendus täna ja milliseid lugusid kannavad need tänapäeval seto naiste jaoks.
Näha saab 18.-21. sajandi ajaloolisi esemeid, mis pärinevad Setomaa Muuseumide ja Eesti Rahva Muuseumi kogudest.
Seto ehted loovad liikudes iseloomuliku heli. Sageli öeldakse, et seto naist enne kuuled, kui näed. Näitust saadab Sven Sosnitski heliteos, mis toob esile ehete ruumilise kohalolu.
Traditsioonilised kandmisviisid on nähtavad arhiivifotodel. Näitus tugineb dr Mare Piho etnograafilisele uurimistööle. Tänapäevase mõõtme annavad intervjuud seto naistega. Näitusel on esindatud Õie Sarve, Olga Rõbkina ning Eve ja Maime Kapteni lood.
Kuraator: Triinu-Liis Tarros
Kunstiline juht, graafiline disain: Ketlin Kuusing
Helikujundus: Sven Sosnitski
Näituse meeskond: Kati Liiv, Marge Ojastu, Hans Mati Laasi, Tarmo Noorem.
Näitus valmis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu teema-aasta „Päritud pärandamiseks“ raames. Näitus on avatud Obinitsa Muuseumis 22. veebruarist kuni 31. augustini 2026.
Toetajad: Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Uus Teater, Akvaariumikoda Akvabox, Aaser Raudkett.
❗Näitus paikneb muuseumi teisel korrusel ega ole ligipääsetav ratastooliga külastajatele.
-
16.05.2026 - 07.11.2026
100 aastat setode perekonnanimesid
Näitus on avatud 16.05.2026 – 07.11.2026
Obinitsa Muuseumi kõrvalhoones on avatud näitus, mis uurib ja selgitab setode perekonnanimede saamise lugu. Vahur Aabramsi tekstid avavad põhjalikult seto nimesüsteemi, nii et külastaja saab suurepärase ülevaate setode eripärasest nimetraditsioonist enne ja pärast perenimede saamist 1921. aastal.
Näitusel olevalt suurelt Setomaa kaardilt leiab ülevaate kõikidest eestipärastest nimedest, mis Setomaal võetud on. Sealhulgas on eraldi esile tõstetud ka Setomaale ainuomased perekonnanimed, mida pole kuskil mujal Eestis võetud (Pius, Võhumõõk, Käokuld jt).
Näituse tekstid: Vahur Aabrams
Näituse koostajad: Ode Oras, Ivo Posti, Tiiu Kunst, Merily Marienhagen
Näituse kujundus: Maarja Meeru -
01.06.2020 - 31.08.2027
Seto naase elo ja laul
Näitus “Seto naase elo ja laul” heidab pilgu 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi seto naiste laulukultuurile. Milline oli naise koht seto perekonnas ja millised olid majanduslikud olud Setomaal?
Millised olid naised, kellest said Eesti ja Soome kultuuriuurijate tähelepanu tõttu tähed nii seto kultuuri jaoks kui väljaspool seda? Kuidas rituaalsest laulust sai meelelahutus? Miks seto laul on setode jaoks endiselt väga oluline?
Koostaja: Andreas Kalkun (EKM, Eesti Rahvaluule Arhiiv)
Konsultandid: Vahur Aabrams, Janika Oras, Tiit Sibul
Kujundus: Stuudio Stuudio
Tõlge inglise keelde: Kait Tamm
Toimetamine: Inge Annom