Saatse Muuseum, Seto Talumuuseum Värskas ja Obinitsa Seto Muuseumitarõ käivitasid külastusmängu, millega soovitavad Setomaa külalistel läbi käia kõik kolm muuseumi. Aare Hõrn, Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige ja kultuurinõunik, hindab Setomaa muuseumide rolli väga oluliseks: "Iga muuseum tutvustab Setomaa ajalugu ja kultuuri oma nurga alt. Kõige parema ülevaate saab Setomaast külastades kõiki muuseume. Pealegi on iga muuseum huvitavas paigas, kus on muudki põnevat". Külastusmängus osalemine on lihtne. Külastades üht muuseumi saab piletiga kaasa järjehoidja, millele järgmistes muuseumides piletit ostes tuleks küsida tempel. Kui järjehoidjale on kogunenud kõigi kolme muuseumi templid, saab viimases muuseumis väikese üllatuse. Kohtumiseni muuseumis! Projekti toetas Piiriveere Liider ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond Leader meetme raames.
Iseloomustage kodust käsitööoskust.
Kuidas ja kellelt õppisid vajalikke käsitööoskusi?
Mis vanuses millised oskused omandasid?
Milliseid uusi käsitöötehnikaid või oskusi tahaksid veel omandada?
Milliseid käsitööga seotud uskumusi tead ja järgid?
Loendage, millised tööriistad olid(on) teie kodus (raua-, puu-, naha- ,ehitustöö- ,ketrus, kudumine, õmblemine jne.)
Kust hangid(hangiti ) käsitööks vajalikku toormaterjali, tööriistu?
Kust võtad mustrid, mida ja kui palju lood ise?
Kas teed (tehti) käsitööd ka võõrastele või müügiks? Mida konkreetselt?
Kas osaled(oled osalenud) mõnes käsitööringis , –ühenduses, koolitusel?
Kui palju aega pühendad käsitööga tegelemisele?
Milliseid töid lased(lasti) teha oma küla käsitöölistel, kaugemal asuvatel käsitöölistel?
Miks ühte meistrimeest eelistate (eelistati) teisele?
Miks üha vähem kasutate(kasutati) oma pere liikmete poolt tehtud tööriistu ja tarbevara ning selle asemele eelistate(eelistati) käsitöölise valmistatud esemeid või koguni ostukaupa?
Kas Teie kandis tunti ka rändavaid käsitöölisi?
Mis alaga nad tegelesid (ehitustöö, nahaparkimine, teritamine, põrsaste lõikamine, täku ruunamine, rätsepatöö, pühaserättide jmt. maalimine ,kudumine, kingsepatöö jne.)?
Miks nende oskusi eelistati kasutada?
Kus nad kohapeal peatusid?
Millised olid töö tasustamise põhimõtted (ajatöö, tükitöö koos kostiga jne.)?
Kuidas külarahvas rändkäsitöölistesse suhtus?
Kas teie kandis käisid rändkaupmehed?
Mis kaupu nad müüsid, kust kandi mehi nad olid?
Mis aastaajal rändkaupmehed liikusid?
Kas ühel rändkaupmehel oli kindel marsruut ja kindlad ööbimiskohad?
Kuidas ta tasus öömaja eest?
Kas rändkaupmeeste kaubad olid paremad-halvemad, odavamad-kallimad kui poes, laadal linnas?
Millal teie kandis kõige viimasemaid rändkaupmehi mäletatakse?
Kus olid(on) Teie küla lähemad laadad?
Kas käidi( käiakse )ka kaugematel laatadel, miks?
Mida ühel või teisel laadal eelistati( eelistate) osta-müüa?
